Arutelu:451° Fahrenheiti

Kopeerisin teksti artiklissse 451⁰ Fahrenheiti, sest pidasin õigeks artikli eestikeelse pealkirja alla viimist --Sulepuru (arutelu) 17. august 2012, kell 11:46 (EEST)[vasta]

Nojah, see oli nyyd kyll kirvega kurepyyk. Tegelikult käib see asi nii, et artikkel teisaldatakse uude kohta koos aruteluga, vanasse jääb automaatselt ymbersuunamine. Teen asja korralikult ära. --Oop (arutelu) 17. august 2012, kell 12:34 (EEST)[vasta]

Vabandust, et ma nyyd pahasti ytlen, aga artikli tõlkija ei saanud inglise keelest vähimalgi määral aru. Toon näite.

Algne tõlge: Lisaks on sellest romaanist ette loetud kaks katkendit raadios BBC Radio 4, mis võtavad päris põhjalikult raamatu sisu kokku.
Originaaltekst inglisvikis: At least two BBC Radio 4 dramatisations have also been aired, both of which follow the book very closely.
Mida see tegelikult eesti keeles tähendab: BBC Radio 4 on teinud romaanist ka vähemalt kaks raadiolavastust, mõlemad olid väga raamatutruud.

Teine näide:

"Tõlge": Romaan on olnud mitmete tõlgenduste peateema, keskendudes peamiselt raamatute põletamiste eriarvamustele, mis mängivad ajaloolist rolli. Bradbury on öelnud, et see romaan ei ole tsensuurist, vaid sellest, kuidas televisioon on lugemise harjumuse kaotajaks, mis omakorda viib teadmiste tajumiseni ning samal ajal faktide rohkuseni. Pool informatsioonist on kontekstivaba.
Algtekst: The novel has been the subject of various interpretations, primarily focusing on the historical role of book burning in suppressing dissenting ideas. Bradbury has stated that the novel is not about censorship, but a story about how television destroys interest in reading literature, which leads to a perception of knowledge as being composed of factoids, partial information devoid of context.
Tegelik tähendus: Romaani on tõlgendatud erinevalt, eelkõige keskendutakse raamatupõletamise ajaloolisele rollile ideede leviku piiramises. Bradbury ise on väitnud, et romaani põhiteema ei ole tsensuur, vaid ta kirjutas loo sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu - ning seetõttu hakatakse teadmist tajuma kontekstivabade üksikfaktide summana.

Vabandust veel kord, aga ma leian, et inimene, kelle keeleoskus ei kyyndi isegi Google Translate'i tasemele, ei peaks tõlkimisega tegelema, sest tema tõlget ei ole mõtet parandada. Ykski lause ei ole usaldusväärne, sisuliselt on kergem kogu tekst uuesti tõlkida. Tema arvuka kaastöö loendit vaadates hakkab mul õudne: kogu see tekstilasu tuleb kustutada ja otsast peale alata. Miks ei võiks inimene teha kaastööd neis piires, mis on talle jõukohased? Artiklil Väike-Pakri saare pankrannik pole ju häda midagi. --Oop (arutelu) 17. august 2012, kell 12:54 (EEST)[vasta]

>Nojah, see oli nyyd kyll kirvega kurepyyk.

Vabandust, ei teadnud teisaldamisest. Aga ma ei suutnud ka leida, kuidas seda tegema peaks... --Sulepuru (arutelu) 17. august 2012, kell 13:18 (EEST)[vasta]

Juhtub. Mina näiteks ei mäleta, kas teisaldamine avaneb seal paremal yleval otsimiskasti kõrval allapidi kolmnurga alt kõigil või ainult adminnidel. Muide, kellegi juttu kommenteerides on mõistlik lisada oma jutu ette 1 kuni mitu koolonit (":") vastavalt sellele, kui mitme taandega eelmine kirjutaja oma juttu alustas. Siis ei kuku enda jutt teiste oma otsa hunnikusse. --Oop (arutelu) 17. august 2012, kell 15:58 (EEST)[vasta]

Jah, kui midagi sellist näed, tee lihtsalt ümber. Kõik Vikipeedia tegijad ei saa inglise keelest hästi aru ning kõik ei oska ka hästi eesti keelt. Andres (arutelu) 19. august 2012, kell 16:32 (EEST)[vasta]

Väike tehniline täpsustus. See paberi isesüttimise temperatuur pole täpselt ja ainult 233 °C. See võib olla erinev, teatavas vahemikus olev temperatuur, olenevalt millise paberiga on tegemist. Enwiki artiklist, lõpupoole (vt Title) leidsin sellised arvud nagu 218 kuni 246 °C.--Nimelik (arutelu) 2. aprill 2023, kell 21:28 (EEST)[vasta]